Teen tõesti pisikese reportaaži sellest, kuidas saime ühe väärt kapi.
Kui me majja sisse kolisime, siis esimeste asjadena läksid välja viskamisele:
A - gaasipliit
B - gaasiballoon
Praekartulid ja šnitslid said kuldse kooriku puupliidil. See toimis kuni suve alguseni. Siis olime probleemi ees, sest pliit ei tahtnud enam tõmmata (väga ebamugav, kui terve elamine on suitsu ja vingu täis). Lisaks sellele oli natuke tüütu üksnes söögi tegemiseks pliiti kütta. Nii see koduperenaine hädaldama hakkaski. "Pliiti oleks vaja! Pliiti oleks vaja! Aga mitte sellist poe pliiti!"
Pakkusin välja plaani, et kui leiaks ühe hea kapi, siis ostaks juurde pliidiplaadi ja ühendaks need omavahel. Pliidiplaatide valik oli isegi olemas, aga ... katsu sa leida sobivat kappi! Kuna meie köök on tõeliselt mini, siis ei sobinud pakutavate kappide mõõdud ja valik oli kah äärmiselt nigel.
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Jalandi kutsus meid enda aita ja näitas telliskividest tehtud riiulite all olevat kappi. Kuna mõõdud olid ideaalsed, siis otsustasime ta kodustada.
Siin on siis ülevaade sellest milline ta oli:
Puhastasin, lihvisin ja pesin. Poisid lõikasid vasakusse nurka täpses mõõdus augu ja paigutasid pliidiplaadi sinna sisse. Ahjaaa, kuna sahtel oli liiga suur, siis see poolitati vaheseinaga.
Eelmine kapp
Meie uus nunnu kapp! Pliit teeb tööd tublisti ja kapp mahutab kõik vajalikud söögiriistad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar