Täiesti piinlik, et olen suutnud jälle aastakese mööda lasta (veel piinlikum, et selle aasta sisse mahub tervelt paari aasta jagu tegemisi).
Proovin nüüd oma hallitanud ajusoppides sobrada ja taastada sündmused mis olid seotud aia ehitusega.
Oleme aastas 2011 mai-juuni.
Vana aed sai juba mõnda aega tagasi maha lammutatud (st aed lammutas end ise maha).
Vana aed sai juba mõnda aega tagasi maha lammutatud (st aed lammutas end ise maha).
Äikesepilvine vaade vanakesele, keda oleme nii ja naa proovinud toestada.
![]() |
Läänemerelained |
![]() |
Vähemalt oskab mõni lamandunud puitu nautida. |
Nagu ennist mainisin, siis vana aed sai täies ulatuses eemaldatud. Pärast seda oli kuidagi väga alasti olla. Nojahh, eks inimene harjub kõigega. Kui uus aed valmis sai, oli jälle kuidagi ahistav olla.
Roovid ja (aialipi)lauad organiseeris minu armas Tulbu juba 2010 aasta keskel. Lauad said ladustatud küüni kõrvale ja roovid sauna taha. Roovide koorimist alustasime kahekesi. Olime algselt äärmiselt optimistlikult meelestatud, et mis see siis ära ei ole...tjahhh... oli ikka küll. Hetkel ei ole enam meeles palju neid 3m latte puhtaks tõmbasime, kuid töö sai delegeeritud Ekkele (muidugi tunnitasu alusel).
Roovid, mis ooteaja jooksul kõigest 2 korda oma kohta vahetasid.
Ja siis, kevade algul, saabusid ka palgid. Jälle käsutati Ekke kohale, näidati hunnik ette, anti liimmeister kätte ja tunnitasu hakkas taas jooksma. Palgid olid maitsekalt jämedad ja nagu peremees ise rääkis, et ega ta iga aasta kavatse uut aeda ehitama hakata! Toimus uurimine ja nuputamine, et mida nende palkidega teha selleks, et nad võimalikult kaua vastu peaksid. Meie määrimise/paneerimise meetodid olid järgmised:
vaskvitreoliga immutamine, palgi sisemusse mööda voolikut mootoriõli viimine, maapinna lähedalt geokangaseelik ümber ning viimistluseks siis tõrvaõli.
Järgmine etapp: augud maasse. Taaskord käsutati noored ja vihased poisid kohale (Ekke ja tema sõber Madis). Labidad kätte ja 2m sügavused augud ilmusid kui imeväel.
Head sõbrad on haruldav nähtus, meie õnneks selle üle kurta ei saa. Suurimad tänud Katile ja Markole, et ulatasid oma abikäe ja abiõla.
Ja loomulikult suurimad tänud ka töödeülevaatajale herr Stig'ile.
Postid said püsti ja siis hakkas nende kinni tampimine. Ints käis pika tokiga ja muudkui susis kruusa ja liiva, et nad oleks tihedalt seotud.
Uhkelt ebaühtlane rivi.
![]() |
26.06.2011 |
Roovide panek oli paras nikerdamine. Päevas sai korraga kaks või kolm postivahet tehtud.
![]() |
25.07.2011 |
02.08.2011 |
Roovid paigas ja postid õlitatud, hakkasime nuputama, et kuida neid laudu/lippe paigutada. Algselt plaanisime lihtsalt servamata lauad üksteise kõrvale ritta laduda, aga see jäi kuidagi liiga plank. Siis mõtlesime, et saeks laua pooleks, paneks nad ikkagi kõrvuti, kuid jätaks väikse vahe sisse. No see jäi kuidagi imelik. Siis aga tuli Jalandi plaaniga, et kui muuseumi aed on diagonaalselt, teeks meie ka nii, aga jätaks kõik lipid erineva pikkusega. Kuldaväärt mõte sai teostatud ja tulemus oli muahhhh....
![]() |
21.08.2011 |
![]() |
21.08.2011 |
![]() |
25.05.2012 |
Tervelt üheks aastaks jäid meie aia servad ja nurgad viimistlemata. 2012. a suveks parandas osavnäpp Jalandi ka need iluvead. Lipid on tõrvatud 1 korra (pärast 6 postivahet oli mul värvipott nii peas, et soovisin pintsli heinamaale visata ja kõik metsa saata). Postid ja roovid on õnnelikult 2 õlikihi all.
Super tänud minu tupsununnu Tiinale, kes aitas poste ja roove võõbata!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar