Kuutsimäe Tibuvilla: märts 2013

SAUN

"Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 kraadi) võetakse leili ja pestakse. Saun oli muistsetele eestlastele püha paik. Tänapäeval on saun saanud värskenduse ja lõõgastumise kohaks."

Meie saun, just nii nagu ta saime. Vaade siis eest ja tagant.

Saun toimis tegelikult täitsa hästi. Ühel suvel külastas meie villat minu venna. Laval olles tuli ta lagedale ideega, et leiliruumi lae võiks üldse eemaldada. Kuna meil on nii leilitamine kui pesemine ühes ruumis, siis annaks selline lahendus õhku juurde.
Ints võttis sõnasabast kinni ja sauna projekt löödigi käima. Peremehe jaoks jäi aga lae eemaldamisest väheks, tal oli vaja ka katus maha võtta ja see terava viiluliseks tõmmata. Sinna peale pidi minema laast.
Tööülesanded jagunesid siis järgmiselt: Riho joonestas, Jalandi pidi ehitama hakkama, mina otsisin laastu ja Indrek vehkis rahakotiga.
Riks esitles meile jooniseid. Mina laitsin maha lava asetuse ja mossitasin, kui poisid mulle vastu hakkasid. (Praegu võin öelda, et mina teadsin paremini ja lõpuks tõsteti lava oma vanasse asendisse tagasi!)

Meie viimane saunaskäik oli 2011. a juuli lõpus. Augustist hakkas Jalandi sauna lammutama. Laastu tellisime juba kevadel. See ootas küüni seina ääres oma aega. Ehitus aga venis ja venis ja venis ja laast hakkas hallitama. Ladusime virna ümber, et õhk paremini ringi käiks.
Voodrilauad tuli 100% eemaldada. Karkassi ja voodrilaua vahel oli lubjaga segatud saepuru (millest saime kõik lõhkised nina limaskestad) ja tõrvapapp. Klassika!!!
Sügiseks olid sarikad püsti.

11.09.2011

Lisatud said veel roovid ja laastu löömine võis alata.

05.11.2011

Ja siis sa laast otsa. Kuna Jalandi käis Pranglil tööl, sai ta poole tee pealt puuduva laastu Volvo pagassi laduda ja kohale tuua. Lisaks lasime ukse kohale ja pirnipuu okste vahele ehitada vinskapi (minu vaimusilm nägi ette, et sinna tuleks üks pisikene tuba, kuhu armsaid külalisi majutada).
Vahepeal edenes asi veel nii palju, et sai voodrit panema hakatud. Preili soovikohaselt monteeriti leiliruumi nurka üks pisike aken. Tegemist peaks olema 2011. a novembrikuuga.

Tjahhh, uus laast on märgatavalt heledam.

Naiivselt lootsime, et ehk õnnestub jõulude ajal sauna teha. See plaan läks vett vedama ja nii jäime uut aastat ootama.

2012. a kevadine aeg läks sisetöödele. Leiliruum ootas vooderdust ja häid ideid. Vana asja ümber teha on ikka paras pind tagumikus. Nii mõnelgi korral pidi Indrek tõdema, et lihtsam oleks olnud kogu kupatus maha lammutada ja täiesti nullist ehitada.

Paar jäädvustust sellest milline siseruum algselt oli (kahjuks on kvaliteet natuke nadi). Tegimist on eesruumiga, kus me sooja vett teeme ja riideid vahetame.

Pärast lae eemaldamist tekkis riietusruumi ja leiliruumi vahele auk.

Antud pildi pealkirjaks oleks PAUSE - PLAY

Selleks, et vana sisevoodrit mitte raisku lasta, kasutati tühimike täitmiseks laelaudu. Riietusruumi uueks laeks sai aga kultuurimaja vana välisvooder. Kui kõik lauad olid kokku klopsitud, nägi see suht ebanormaalne välja ...pruunid lauad, valged lauad ja punased lauad.
Ahhaaaa ...tegelikult oli plaanis värv liivapritsiga maha pihustada. :)
Kompressori tõime Antslast, liivapritsil käisime Haapsalus järel ning töömehe kostüüm soetati Tartust. Pritsimsitöödega lootsime valmis saada ühe nädalaga (ehhh, naiivitarid). Meid tabas järgemööda rida jamasid. See võimas kompressor jäi pritsi jaoks ikka lahjaks. Selleks, et oleks piisavalt survet, toodi kohale ka Jalandi aparaat. Kaks masinat ühendati omavahel ja töö võis jätkata. Lisaks olid olemasolevad düüsid täiesti kasutud ... nupumees Ints disainis aga tsikli küünaldest uued ja eriti uhked düüsid. Mis kõige olulisem, need ka toimisid!
Kukekostüümis peremees Indrek (täis indu ja entusiasmi).

23.05.2012

25.05.2012

Iga kord kui liivamahuti tühjaks sai, muutus põrand rannaks. Kuningriigi esimene mees, Stig, oli väga pettunud, kui me ei nõustutnud temaga, et tegemist on suure liivakastiga. :D
Iga kord kui põrand kattus paksu liivaga, kühveldati see kokku, sõeluti ning pandi mahutisse tagasi.

25.05.2012

Vaene Indrek pidi kannatama tolmu, palavust ja pirtsakat liivapritsi. Nädalaga me kahjuks valmis ei saanud.

Vastasseina puhastamine.

10.06.2012

Sel ajal, kui peremees sisetöödega möllas, toimetasin mina katusel. Töö läks üllatavalt kiiresti. Esimese päevaga sai ühelt poolt pool katust tõrvatud. Järgmisel päeval jõudsin juba ringiga sauna ette.

25.05.2012

Tööde ülevaataja herr Stig

25.05.2012

Käsi hakkas kuidagi krampi kiskuma, päike paistis lagipähe ja teha oli veel päris palju.

Õnneks saabus veel sama päeva lõunaks minu entusiastlik emme. Siuh-säuh ja katus oligi tõrvatud.
Leidsime ka talle uhke kostüümi, et katusel oleks stiilne olla.

Suur töö sai tehtud kõigest paari päevaga! Teine oluline asi, mis juunis ehitati, oli korsten. Õnneks saime kuldsete kätega potsepalt nööbist kinni ja kahe päevaga oli korsten püsti.

Suurimad tänud ka pisikesele Tiinale, kes aitas välisvoodri tõrvaseks pintseldada! Loodetavasti jõuad sa varsti sealt kaugelt maalt, meie pisikesse Tibuvillasse külla.

Väike põige kappi

Teen tõesti pisikese reportaaži sellest, kuidas saime ühe väärt kapi.
Kui me majja sisse kolisime, siis esimeste asjadena läksid välja viskamisele:
A - gaasipliit

B - gaasiballoon

Praekartulid ja šnitslid said kuldse kooriku puupliidil. See toimis kuni suve alguseni. Siis olime probleemi ees, sest pliit ei tahtnud enam tõmmata (väga ebamugav, kui terve elamine on suitsu ja vingu täis). Lisaks sellele oli natuke tüütu üksnes söögi tegemiseks pliiti kütta. Nii see koduperenaine hädaldama hakkaski. "Pliiti oleks vaja! Pliiti oleks vaja! Aga mitte sellist poe pliiti!"
Pakkusin välja plaani, et kui leiaks ühe hea kapi, siis ostaks juurde pliidiplaadi ja ühendaks need omavahel. Pliidiplaatide valik oli isegi olemas, aga ... katsu sa leida sobivat kappi! Kuna meie köök on tõeliselt mini, siis ei sobinud pakutavate kappide mõõdud ja valik oli kah äärmiselt nigel.
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Jalandi kutsus meid enda aita ja näitas telliskividest tehtud riiulite all olevat kappi. Kuna mõõdud olid ideaalsed, siis otsustasime ta kodustada.
Siin on siis ülevaade sellest milline ta oli:

Puhastasin, lihvisin ja pesin. Poisid lõikasid vasakusse nurka täpses mõõdus augu ja paigutasid pliidiplaadi sinna sisse. Ahjaaa, kuna sahtel oli liiga suur, siis see poolitati vaheseinaga.
Eelmine kapp

Meie uus nunnu kapp! Pliit teeb tööd tublisti ja kapp mahutab kõik vajalikud söögiriistad.

Esimene veinitegu

Selle peatüki peaks tegelikult kirja panema Ints. Mina võin vaid nii palju seletada, et esimene vein tehtid rabarberitest. Lisaks läks veel ka rosinaid, suhkrut ja muid ensüüme millest mina ei jaga mõhkugi.
Alustuseks tuli rabarberid koorida, tükeldada ning kaaluda.

Abivalmis herr Stig on alati platsis!

Purki lisada tükeldatud rabarberid.

Rabarberite otsa rosinad.

Pärast seda lisati vesi, suhkur, mingid ensüümid ja pärmid. Pudelikaelale tõmmati müts pähe, mässiti teki sisse ning viidi pööningule oma elu elama.
Laagerdunud vedelikust kurnasime sodi välja ja alles jäi selline lapipesu vedelik.

Lõpuks, kui vein oli settinud ja klaariks muudetud, villisime need pudelisse. Märgistatud pudelitesse sai lisatud veel suhkrut. Maitsmise järel eelistasid kõik naturaalset (ilma lisatud suhkruta) veini.