Notarid-pangad külastatud, sai Intsust ametlikult maja-ja maaomanik. Ühe väikese konksuga. Kuna üks osa maast jäi looduskaitse alasse, oli riigil 2 kuu jooksul õigus ise see maa ära osta.
Me ei lasknud end sellest heidutada ja käitusime juba nagu õiged mõisnikud.
Ihaldatud rohelise käekotikese kätte saamiseks tuli sõita Sarru. Aino kutsus tuppa ja pakkus istet. Rääkisime elust ja olust ja ka maja ajaloost. Lõpuks ütles ta, et kohe algusest peale tundis ta, et oleme soojad inimesed kes hoiavad ja armastavad tema esivanemate kodu. Parim asi mida keegi öelda võib.
Õndsate nägudega istusime autosse ja sõitsime Kuutsile.
Terve Jalandite suguvõsa tuli kohale ja töö võis alata. Meie Kerttuga võtsime käsile muruhoolduse st mina proovisin hoolikalt riisuda ja Kerttu kärutas lehed pluss muud jäägid auku. Ülekasvanud heinatuttide, trimmerdatud heinajääkide ning Kerttu hullude juttude sees oli rehaga päris ränkraske slaalomit väänata. Asjalik Mari askeldas marjapõõsaste sees ning ümber. Väljapraagitud okste kokku korjamine jäi Liisu hooleks.
 |
| Mari põõsas |
 |
| Meie suurepärane teelaud koos Liisuga |
Selleks, et elamine turvaliselt soojaks saada, ronis Jalandi katusele ja puhus korstnad traadist harjaga läbi. Pärast töist päeva kogunesime kokkuvõtete tegemiseks köögikapi ümber (see oli mõned hetked varem õue toodud ja selle alt leitud hiireskelett ilutses ilusti veerekese pääl). Eheee … tegelikult sai sealt pealt auravat kohvi ja soolaseid võileibu mille Indreku ema Varstust kaasa võttis. Ühe šampuse saime ka, aga selle peitsime kappi (see viibib seal tänaseni). Sügiseks tuleb kõik kapiuksed korralikult sulgeda, sest muidu võib juhtuda see ...
 |
| Kui kasse pole on hiirtel pidu! |
Esimene Tibuvillas veedetud öö oli (rõhutatult) Minu jaoks teravaid elamusi täis. Tuled kustu ja teki alla magama. Kujutlusvõime omandab kottpimeduses ikka hullud mõõtmed. Sain umbes 10min rahulikult olla, kui elutoas läks trallitamiseks lahti. Krõbinad seina vahel…ja juba vudisid hiire varbad meie elutoa põrandal, kapil ja laual. Kõige hirmsam kombinatsioon = hiir + kilekott! See oli ikka nii intensiivne heli, et muutis pisikese eluka elevandi suuruseks rotiks. Indrek juba nohises unesegaselt kui mina veel võitlesin kujutlusega kahehambulisest hiiglasest kes kohe-kohe minu juustesse pesa tuleb punuma. Pugesin Indrekule külje alla, peitsin nina tema õla taha ja ootasin, et külmkapp kolinaga tööle hakkaks, sest see summutas eestoas toimuva tingel-tangeli.
Hommikul korjasin kõik maas vedelevad kiled kokku ja panin korralikult kappi. Muigasin ja tsiteerisin Alice’it : „ Ai, kui te veel Dinaht näeksite… Ta paneb hiire nahka nii pea kui talle otsa vaatab!“ Kevadel toon oma Stigi siia ja siis vaatame!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar